Juhuse hool
Meid jätsid juhuse hooleks
kaks kõõrdsilmset võõramaa last
me paadi saagisid pooleks
läks põhja kogutud last
Nüüd hulbime avamerel
uhkelt otsatu ookeani suunas
me kõhna ja tumedat kere
ei mereloomadki seedida suuda
Ja juhus va hunnitu kapten
meid kratist pardale sikutab
“Neile lastele kanu tapke!”
vaid hüüab ja juba ta pikutab
Ning rool keerleb siia ja sinna
keset juhuse vahutavvett
meil pole siit kuhugi minna
meid uinutab meelepett
Kui ka sel koletul kambal
meid õnnestuks kaugele viia
siis vähemalt ühe kuldhamba
suveniiriks neil palun mul müüa
***
Kolmekümne päevaga ümber maailma
Sa kutsusid mu kaasa ja sellest piisas
nii sai alguse maadeavastajate värske põlv
läksime pagasita
sest kõikjal kuhu satud
on keegi juba ees
kõikjal on midagi süüa ja vaadata
kuhugi magama heita
Sa kutsusid mu kaasa ja sellest piisas
nii saime minna mööda ilmsüüta randa
ja huigetest kajavat metsa
näha kannibalide puretud päid
kilavaid silmi mis teavad teed
kõrvu mis tunnevad vihma
punaseks värvunud suid
ja tugevaid läikivaid õlavarsi
käsi mis on harjunud hakkama saama
Nägime ka lõpmatust
algust
ja hiiglasuurt haigutavat keskpaika
Sa kutsusid mu kaasa
et tõmmata oma nähtamatud jooned kaardile
et seada kogu lootus võimatunanäivale
ja uskuda oma silmi
kasvatasid mu kolmekümne päevaga
maailmakõlbulikuks
õpetasid järgnema vaevukuuldavale kumedale taktile
mis meie kurssi hoidis
õpetasid mis keeles räägib hea süda
ja näitasid et teda leidub igal pool
Sa kutsusid mu kaasa maailma muutma
see ei ole raske ütlesid
tuleb olla tähelepanelik
ja kuigi olud minekuks ei olnud soodsad
kuigi ma olin liiga noor
ja kumbki ei teadnud mis saab pärast
siis läksime ikkagi
sinu järel
kolmekümne päevaga ümber maailma
***
Unenägu
Kui piraajadega ujun mööda selvajärve selga
maakaardilt kadunud mind pole kuival maal
ei mereteid ei jõesuudmeid pelga
ei siit õngega mind kätte saa
Kui hiirena ma hiilin öösel sinu kööki
ja kolmekordse kassiga seal vahin tõtt
ma tean tal pole minu peale lööki
kui trambin jalaga ja samal ajal hüüan kõtt
Ja kui siis ainult õrna viirastusena
sa ilmutad end minu unenäos
see mis tundus sinu naeratusena
mind ilmsi külastab mu omaenda näos
Ja vahet polegi et kuhu viib mu tuhatjalgne tee
kus maismaa lõpp seal algab merepidu
siis ankru hiivan üle unemusta vee
koos teeme ühe ilmatuma sõidu
***
Lörts ja korall
Mere mühisevmust kallas
toob meile jäävetesõnumeid
kui jäävihm on sadanud alla
maa külmetab kilomeetreid
Kuid uinunud põhjamaaveest
on saanud korallriff laguunis
teeb jääpank töö ära ta eest
puhub tuul lõunamaa suunist
Kui näpuga merevett maitsen
siis peaaegu kindlalt võin väita
seal tunnen ekvaatori maitset
ja aiman üht kaugemat paika
Jäätuules kinni pigistan silmad
ja vaikselt seal laugude all
siinsamas mu lõunamaailmad
üheskoos lörts ja korall
***
Võimalik
Me ümber tiirleb tuhande võimaluse parv
mööda roostekarva jõge lendab ühes
tõmbleb sinisel taeval üles-alla
ja võitleb me tähelepanu eest
reisijate pilk on horisondil
rapsivad käega kõrvale
tüütuid putukaid
terav paadinina lööb
läbipaistmatu vee kahte lehte
lõikab nagu vahe tera endale teed
reisijad vaatavad ainiti laia silmapiiri
paat sõidab vaikse uinutava mürinaga
ja me ümber tiirleb tuhande võimaluse parv
***
Sukelduja
Kui sukelduja laskud allveeilma
veel viipan sulle paadiservalt järele
teed kaladele teises ilmas silma
viid külakosti kogu mereperele
Sa vetevaimu kombel muudad kuju
ja sügavikes kipud helendama
õhku hingamata muudkui ujud
kuni põhi hakkab terendama
Seal mõrtsukhaidega lööd kulli
kuldkala kulla kokku varastad
vaalapoegadega puhud mulli
end süvakihtideni karastad
Ma pole näinud seda allvee tumedikku
vaid hiilin üle paadiserva merele
kus juba võrgud täis on sillerdavat silku
nad sinust jutustavad vastuseks mu terele
***