Surematu
Mitte ühtegi kivi pole selles metsas
ei midagi mille järgi ennustada aega
kõik mis maha langeb see kõduneb ja kaob
loomade helevalged luud
veel leitakse ja enam ei leita neidki
aga leinamiseks pole aega
sest juba toimub uuestisünd
ja mets oma salajalgses nukruses
just siis kui langeb
muutub surematuks
***
Üks teine õhtu
Sel tüdrukul on veidi kange kehahoiak
toetub ühele jalale
käed ripuvad külgedel
tema taustal on hämar sinine lagendik
mõni inimene toimetab midagi metsaserval
nende kehad ja nimed pole teravad
keskmes on tüdruk
tema noore elu silmapilk
ja nägu mis pole ei õnnelik ega kurb
ta pingutab näida lõdvestunud
ning tundub et see käib tal kergelt
kuuleksin nagu tsikaade
ja öösorri tema ümber
kuid midagi on siin veel
olen ju näinud seda pilti palju kordi
ent pole varem tähele pannud
kummalise välimusega mõõka
tüdruku paljaste jalgade ees maas
tumeda käepideme küljes
hele pikk tera
see justkui kuuluks talle
aga ma ei näe seda hetke edasi
et kuidas ta kummardub
ja selle üles võtab
ning kuhu ta siis läheb
mõõk vasakus käes
***
Kaugem paik
Hoida meeles üht kaugemat paika
kaht rauda korraga tules
üks lohutab sind ja aitab
teine tuuline tõrges ja tume
Kaht jalga korraga maa peal
ühes hermese suline king
kuid teist kinga polegi seal
tarantellana keerutab sind
Ühe käega näputööd jätka
vanavanaema lillekroonlehte
teisega maha jäta
tema kurvaga kullatud ehted
Kasvata last ja kanna
edasi paremat põlve
öö südamest päevale anna
pimedas põimitud sõlmed
Võõrais vetes teejuhiks loe
oma taldade kirivöökaarti
tea lõunamaameri on soe
aegade algusest saati
Niisamuti kui seda taevast
pea meeles üht kaugemat paika
vabalang saab hoidmise vaevast
veel enne kui tänada taipad
***
Pime öö
Kui arvad et kõik on seatud
korda ja kangesti joonde
su laulude sõnad on veatud
aeg kõikideks tegudeks soodne
Siis enne kui mõelda jõuad
et maailma püsimisrattal
käed lahti ja pimesi sõidad
päevast öö saab salamahti
Pimedal ajal on teine jõud
ja kõik mida korranud oled
tuleb kasuks sul helk ja õud
õde-venda on kena ja kole
Ei päästa su nahka siit minek
ära samad on reeglid mis siin
öö musttuhatjalgne ja pime
kestab ainult hommikuni
***
Ülevete sõnumid
Mul saadad teateid taevaseid
sest maisemateks sul ei jätku sõnu
sa tead et ma kuulen neid
et loen uuesti ka vanu
Ja kui siis järsku ilmud keset tubast melu
sest keegi viskas õhku sinu mõtte
ma vakatan ja tundub nagu oleks elu
tõstnud meie vahelt nähtamatu tõkke
Sest see mis meid lahutab on pelgalt asukoht
ma siin ja sina kilomeetreid üle jõe
seal keset jõge varitseb mind tõeline oht
et saan teada mõne liiga suure tõe
Aga ei sa enam seda pelga
nüüd kahe käega uhkelt ahmid tõdesid
ükssarvikul või kolmepäisel lohel ronid selga
vahva vilega küll taltsutad seal madusid
Hää küll ma istun sellel maisel märjal mättal
ja vahin vahel lõbustuseks üle vee
ka siinpool kallast ega jää me hätta
ju saame julgustusi ülevete kirja teel
***
Otsin hulkurit eneses
olen siin kus ritsikad
ja miljonid tähed
lõke põleb
jõgi voolab
väga tasa
võib-olla on ta siit mööda käinud
võib-olla on keegi teda siin näinud
kuulan puu praksumist tules
ritsikaid
ehk näen tast mingitki jälge